Soovime kasutada küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid statistika jaoks, et näha, kuidas lehte kasutatakse, ja seda paremaks teha, ning turunduseks, et Google, Meta (Facebook ja Instagram) ja TikTok saaksid meie reklaame mõõta ja sihtida. Leht töötab samamoodi, olenemata sinu valikust, ja oma valikut saad alati muuta lehe allosas jaotises „Küpsiste seaded“.
Google’i märgend laaditakse enne, kui sa valid. Kuni sa nõustud, saadab see Google’ile küpsisteta teateid: lehe aadressi, kellaaja, sinu brauseri tüübi ja selle, et sa pole nõustunud. Ka sinu IP-aadress jõuab Google’ini, nagu iga veebikülastuse puhul. Google kasutab teateid üldstatistika ja reklaamitulemuste arvutamiseks. Kuidas me sinu andmeid töötleme, saad lugeda meie privaatsuspoliitikast.
Liitumisel tuleb maksta halduskulu 1245 DKK koos käibemaksuga. Vaata põhikirja § 3 lehe allosas.
Ühingu järgmine ost: 10,7 hektarit Thy piirkonnas
Maa on viimastel aastatel söödis olnud, kuid praegune omanik tahab selle 2027. aastal uuesti kasutusse võtta. Seda tahaksime ära hoida.
Ühingu tulevane maa-ala Thy piirkonnas õhust vaadatuna.
Seepärast tahame maa osta ja muuta selle looduseks – kas metsa istutades või lastes alal iseenesest metsistuda. See sõltub sellest, mis just nendel ruutmeetritel loodusele kõige rohkem kasu toob, ja selle otsustavad bioloogid, kui maa üle võtame.
Ost Thy piirkonnas
670 000 DKK
maksab maa
51 %
on rahastatud
1. veebr. 2027
võtame maa üle, hiljemalt
Need 10,7 hektarit on ühingu neljas maaost. Meid on praegu 91 Landjordi maaomanikku ja eeldame, et meid tuleb 35 juurde, kui ostame maa Thy piirkonnas. Kui soovid aidata põlde osta, omada ja looduseks muuta, on see võimalus nüüd olemas.
Ühing saab toetust maa looduseks muutmiseks ja metsastamiseks ning rendib maad välja looduslike laagriplatside jaoks. Tulu makstakse Landjordi maaomanikele välja tootlusena, kui see on ühingu kogu likviidsust arvestades vastutustundlik.
Ühingu maa-alad
Siin naaseb loodus
2,2 hektarit Lollandil
Sakskøbingist lõunas. Ala oli põllumaa ja metsistub nüüd omas tempos, et ümbritsev loodus saaks selle üle võtta.
Väike talu Skive lähedal
Põllumaad saab osta ainult siis, kui omad põllumajanduslikku kinnistut. Seetõttu on ühing ostnud väikese talu. Maast saab loodus ja mets, maja antakse üürile ning järve äärde tuleb looduslaagriplats.
6,1 hektarit Haslevis
Ühing on võtmas üle ala Kesk-Sjællandil ja võtab selle kohe tootmisest välja. Plaan on külvata rohtu, mis tõmbab mullast toitaineid välja, et ala saaks mõne aasta pärast iseenesest metsistuda.
Miks peaksid saama maaomanikuks?
Vähem kui 3% Taanist on puutumata loodus. Kui tahame tasakaalus loodust, on seda vaja palju rohkem
20% Taani loomaliikidest on ohustatud. Et neil oleks ruumi ellu jääda, peame vähem harima loodust, kus nad elama peavad
Taanis kasutab põllumajandus umbes 8000 tonni pestitsiide aastas. Kui tahame päästa mered ja looduse, peab Taanis olema vähem põllumajandust
Landjordi sõber
Toeta 99 DKK kuus
Kas 20 000 DKK on palju, et maasse panna? Siis võid selle asemel hakata Landjordi sõbraks.
Toetad platse ja loodust kindla summaga igas kuus.
Rahalist tulu sa ei saa.
Sõprus ei anna õigust platse broneerida. Selle annab liikmesus.
Juhatuse liige, Social Protection and Cash Transfer Specialist, Unicef
Anders Thingholm
Juhatuse liige, Rainbow Ridersi omanik
LANDJORDEJERE (F.M.B.A.) PÕHIKIRI
§ 1 – NIMI JA ASUKOHT
Ühingu nimi on Landjordejere (F.M.B.A).
Ühingu asukoht on København, Taani.
§ 2 – EESMÄRK
Ühingu peamine eesmärk on anda liikmetele võimalus teha koos tööd selle nimel, et Taani põllumaa muudetaks loodusaladeks, omandades põllumaad, mis juhatuse hinnangul võib aidata kaasa paremale kliimale, keskkonnale, loodusele ja joogivee kaitsele.
Seeläbi peab ühing ka aitama kaasa sellele, et Taani looduses oleks rohkem puhkevõimalusi liikmete ja teiste huviliste rõõmuks ja kasuks.
Ülejääki võib kasutada edasisteks investeeringuteks looduse taastamisse ning liikmetele väiksema tulu maksmiseks (vt § 8).
Ühing võib eesmärgi saavutamiseks omada, hallata ja välja üürida kinnisvara.
§ 3 – MAAOMANIKUD JA SISSEMAKSED
Liikmeks võivad astuda eraisikud ja juriidilised isikud, kes nõustuvad ühingu eesmärgiga ja teevad ühingule sissemakse. Ühingu liikmeid nimetatakse maaomanikeks.
Liikmeks astutakse ühingu juhatusele esitatud avalduse alusel. Liikmesus kehtib alates sissemakse laekumisest ühingu kontole
Minimaalne sissemakse liikme kohta on 20 000 DKK
Maaomanikud võivad igal ajal ühingust välja astuda ning saavad sel juhul tagasi oma algse sissemakse, millest on maha arvatud haldustasu. Tagasimakse menetlemine võtab eeldatavasti 3 nädalat. Kui mitu maaomanikku astub välja korraga, võib tagasimakse menetlusaeg ühingu likviidsuse tõttu pikeneda.
Liitumisel tuleb tasuda haldustasu 1245 DKK koos käibemaksuga, mis läheb halduskuludeks, sealhulgas aastaaruanne, kokkukutsed, veebileht jne.
Ükski maaomanik ei ole kohustatud laskma oma sissemakset täielikult või osaliselt lunastada. (Välja arvatud § 11.2)
Maaomanike kohta peetakse registrit, mis sisaldab kõigi maaomanike nime ja elukohta ning nende sissemaksete suurust, sissemakse tegemise aega ja maatükkide omandamise aega.
Uusi maatükke pakutakse, kui ühing leiab omandamiseks uut maad. Protsess käib järgmiselt:
a. Ühing leiab sobiva maatüki.
b. Olemasolevatele ja võimalikele uutele maaomanikele pakutakse võimalust ostus osaleda.
c. Müüjaga sõlmitakse tingimuslik ostuleping, samal ajal taotletakse vajalikke lube omavalitsuselt ja Taani põllumajandusametilt.
d. Kui vajalikud load on saadud, palutakse huvilistel sissemakse tasuda, mille järel ost viiakse lõpule.
§ 4 – VASTUTUS
Maaomanikud ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest ja vastutavad ühingu kohustuste eest ainult oma sissemaksega.
Ühing vastutab ainult oma varaga.
§ 5 – ÜLDKOOSOLEK
Üldkoosolek on ühingu kõrgeim organ.
Üldkoosolek peab toimuma ühingu asukohas. Korraline üldkoosolek tuleb pidada igal aastal enne juuni lõppu.
Igal maaomanikul on üks hääl.
Üldkoosolekul tehakse kõik otsused lihthäälteenamusega, välja arvatud juhud, kus seaduse või põhikirja järgi on nõutav kvalifitseeritud enamus või ühehäälsus.
Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatus või kui vähemalt 10% maaomanikest seda kirjalikult nõuab.
Kokkukutse tehakse kirjalikult vähemalt 4-nädalase etteteatamisega tavalise kirja või e-kirjaga kõigile maaomanikele
Üldkoosoleku otsuste kohta tuleb pidada protokolli, mille allkirjastab koosoleku juhataja.
Maaomanike ettepanekud, sealhulgas soov kandideerida juhatusse, tuleb üldkoosolekul arutamiseks esitada juhatuse esimehele hiljemalt 10 päeva enne üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva, et ettepaneku saaks päevakorda võtta. Hiljemalt 8 päeva enne iga üldkoosolekut tuleb igale maaomanikule saata päevakord ja täielikud ettepanekud, mis üldkoosolekule esitatakse, ning korralise üldkoosoleku puhul ka aastaaruanne ja võimalik audiitori aruanne. Kasutada võib e-posti.
Igal maaomanikul on õigus osaleda üldkoosolekul isiklikult, koos nõustajaga või volitatud esindaja kaudu, kes võib maaomaniku nimel hääletada kirjaliku ja dateeritud volikirja alusel, mis on antud kõige rohkem üheks aastaks.
Üldkoosolek valib lihthäälteenamusega koosoleku juhataja, kes juhib koosolekut ja otsustab kõik küsimused, mis puudutavad asjade arutamist ja hääletamist.
Otsuseid võib teha üldkoosolekut pidamata või üldkoosoleku pidamise korda järgimata, kui kõik maaomanikud on sellega nõus. Kõik otsused tuleb siiski kanda ühingu otsuste protokolli.
Aastaaruanne peab sisaldama kasumiaruannet, bilanssi ja tegevusaruannet ning see koostatakse, võttes hoolikalt arvesse olemasolevaid varasid ja kohustusi ning tehes vajalikud mahakandmised.
Korralise üldkoosoleku päevakord on järgmine:
Koosoleku juhataja valimine
Protokollija valimine
Juhatus esitab tegevusaruande kinnitamiseks.
Aastaaruande kasumiaruande ja bilansi esitamine kinnitamiseks.
Otsus kasumi kasutamise või kahjumi katmise kohta kinnitatud aastaaruande alusel.
Eelarve esitamine
Maaomanike valimine juhatusse.
Audiitori valimine.
Juhtkonna või maaomanike võimalikud ettepanekud.
Muud küsimused
§ 6 – JUHATUS
Juhatusse kuulub 4 maaomanikku, kes valitakse 2-aastaseks perioodiks. Järjepidevuse tagamiseks on igal aastal valimisel 2 liiget. Esimesel üldkoosolekul pärast asutamist otsustatakse loosiga, millised 2 liiget on valimisel pärast esimest aastat, misjärel jätkub tavapärane valimistsükkel.
Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
Juhatus vastutab ühingu üldise strateegia ja igapäevase juhtimise eest.
Juhatus võib tegevuse korraldamiseks palgata tegevjuhi.
§ 7 – RAHASTAMINE JA VARA
Ühingu vara moodustub liikmete sissemaksetest, renditulust, võimalikest annetustest ja riiklikest toetustest.
Vara tuleb hallata nii, et oleks tagatud ühingu pikaajaline eesmärk looduse säilitamisel ja puhkeotstarbelisel tegevusel.
§ 8 – DIVIDEND JA ÜLEJÄÄK
Ühingu majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Esimene majandusaasta kestab siiski asutamisest kuni 31. detsembrini 2025.
Dividendi makstakse ainult ühingu vabadest reservidest ja ainult juhul, kui see on ühingu finantsseisundit ja jätkuvat tegevust arvestades põhjendatud. Dividendi väljamaksmise otsustab muus osas juhatus üldkoosoleku volitusel, kuid mitte enne, kui ühing on esitanud esimese aastaaruande
Võimalik ülejääk, mida dividendina välja ei maksta, tuleb kasutada ühingu edasiseks tegevuseks ja investeeringuteks looduse taastamisse.
§ 9 – MAA MÜÜK
Juhatus võib otsustada müüa konkreetse maatüki, kui:
a. Ühing teenib maatükilt kasumit, mis võimaldab osta uut põllumaad. b. Maa edasine kasutus jätkub kooskõlas ühingu eesmärgiga säilitada loodust ja kasutada seda puhkeotstarbel. (Välja arvatud § 11.2)
§ 10 – ELEKTROONILINE SUHTLUS
Ühingu ja selle maaomanike vaheline suhtlus võib toimuda elektrooniliselt.
Elektrooniline suhtlus võib toimuda e-posti teel maaomanike e-posti aadressidele, mis on liitumisel juhatusele teatatud. Iga maaomanik vastutab ise selle eest, et juhatusel oleksid alati tema ajakohased kontaktandmed.
§ 11 – LÕPETAMINE
Ühingu saab lõpetada ainult 2/3 häälteenamusega kahel järjestikusel üldkoosolekul.
Lõpetamisel müüb ühing kogu oma maa ja maksab kõigile liikmetele sissemaksed tagasi. Kui pärast seda jääb alles veel ülejääki, tuleb see vara võimaluse korral kasutada edasi looduse säilitamiseks. Selle üle otsustavad liikmed lõpetaval üldkoosolekul.
§ 12 – JÕUSTUMINE
See põhikiri võeti vastu ühingu asutamiskoosolekul 20. aprillil 2025 ja jõustub kohe.